Queſtio.xlj.
n̄qꝫ volūt qd̓ deꝰ vult. vt malus filius vult mori pr̄eꝫ:d̓ tn̄ deꝰ vult. Si ſcd̓o mō. gͦ b. v̓go n̄ ꝯformauit volūtatē ſuā volūtati dīne: qꝛ nolebat xp̄ꝫ pati. qd̓ patuit exvehem̄tia doloris. vn̄ luc̄. ij. ⁊ tuā ip̄iꝰ aīaꝫ ꝑtͣnſibit gladius. ⁊ tn̄ deꝰ volebat pati. gͦ peccauit. vel ad minꝰ nōmeruit. ¶ Itē ſi attēdat̉ in volēdo: nō ſolū qd̓ deꝰ vultſꝫ et̄ volēdo illd̓ qd̓ ſcimꝰ deū velle. ẜm hͦ exn̄s ī peccatomortali pōt ꝯformare volūtatē ſuā volūtati dīne. qꝛ p̄tml̓ta bōa face̓ ꝓpt̓ deū: ⁊ deꝰ vult ꝙ faciat illa ꝓpt̓ deu¶ Rn̄ſio. ꝯformatio p̄t attēdi ẜm qͣtuor genera cāꝝ .ſ.n̄ volēdo qd̓ deꝰ vult. ī volēdo vt vult. ī volēdo ꝙ ſcimꝰip̄m velle. ī volēdo ad qd̓ vult. Prima ē ꝯformitas material̓. ſcd̓a formal̓. t̓cia ē ī rōne cāe efficiētis. qͣrta ī ratōe finis. Dicēdū gͦ ꝙ ſi iſta qͣtuor ꝯcurrūt ē ꝯformitasꝑfecta ſiue ꝯformatio. ſufficiēs at̄ ꝯformitas attēdit̉ induobꝰ. vt .ſ. velit hō ſic̄ vult deꝰ: ⁊ ꝓpt̓ qd̓ vult. Imꝑfecta v̓o ꝯformatio cū hō vult qd̓ deꝰ vult vel qd̓ ſcit deūvelle. ⁊ ē ꝯformitas ꝑfecta ẜm qͣtuor genera cāꝝ. vt dictū ē. ⁊ ẜm hͦ dr̄ ꝙ ē ꝯformitas ī hoīs ⁊ ī malis: ⁊ in via⁊ ī patria. ¶ De b. d̓gine dd̓m. ꝙ voluit vt deꝰ voluit: ⁊luerit. vt patebit.Nembruꝫ terciuꝫErcio q̄rit̉. an teneamur ꝯformare volūtatē nr̄aꝫ volūtati dīne? Uidet̉ ꝙ ſic. ro.dilectōꝫ. dilectio at̄ ꝯformat volūtate noxiij. ꝑfectio legis ē dilectio. tenemur gͦ adſtrā volūtati dīne. tenemur gͦ ad ꝯformatōꝫ. Ꝙ at̄ dilectio ꝯformet: dic̄ hugo de s. vic. Scio aīa mea qꝛ ꝗcꝗddiligis: vi dilectōis ī eiꝰ ſil̓itudinē trāſfor̄aris. ¶ Iteꝫglo. ſuꝑ pͣs. volūtas dei ſꝑ recta ē cui debēꝰ ꝯformari vtſimꝰ recti. ſꝫ tenemur eē recti. gͦ tenemur ꝯfor̄are. ¶ Cōtra. nullꝰ tenet̉ ad īpoſſibile. ſꝫ obſtīati ⁊ dānati n̄ pn̄tꝯformari. gͦ n̄ tenēt̉. ¶ Itē ſi tenet̉ ꝯſor̄are exn̄s ī mortali pct̄o: ꝯtinue peccat. ¶ Rn̄ſio. p̄cepta negatīa obligātſꝑ ⁊ ad ſꝑ. affirmatīa v̓o obligāt ſꝑ ſꝫ n̄ ad ſꝑ. ¶ Ad illd̓v̓o qd̓ obijcit̉ de obſtīatis ⁊ dānatis. dd̓m ꝙ ꝙͣuis abſolute teneāt̉ ꝗ ſūt obligati: tn̄ ꝓ ſtatu obſtīatōis dixer̄t ꝙdā ꝙ obſtīati n̄ tenēt̉. qꝛ hͦ ē eis īpoſſibile. Si obijcit̉.reportāt lucꝝ de culpa. Rn̄ſio. n̄ ē veꝝ. ſi .n. n̄ ē obligatus ad ꝯformatōꝫ: tn̄ ē obligatꝰ ad pena. Scd̓ꝫ alios diſtinguēdū iuxͣ bt̄m an. qꝛ aūt illa īpoſſibilitas qͣ n̄ pōtꝗs ꝯformare volūtatē ſua volūtati dīne: ſurgit ex culpavel n̄. ſi n̄ ſurgit ex cl̓pa: n̄ tenet̉ ad ꝯformatōꝫ. ſi v̓o ſurgit ex cl̓pa: n̄ abſoluit̉ a tentōe. ⁊ ẜm hͦ dr̄ ꝙ obſtīatustenet̉ ad ꝯformatōꝫ lꝫ illd̓ ſit īpoſſibile. ¶ Ad illud qd̓obijcit̉ de ill̓ q̄ ſūt ī pct̄o: ꝙ ꝯtinue peccāt rn̄ſio ſic̄ de caritate ad quā tenemur ſꝑ ſꝫ n̄ ad ſꝑ. reqͥrit̉ .n. ad hͦ ꝙ teneat̉ moueri motu caritatis: ꝙ ſit ī ꝯp̄hēſiōe bonitatisdei. ⁊ ꝙ hēat hītū qͦ poſſit ferri ad dilectōꝫ dei. ſil̓r dd̓mde aſormaiōe. ¶ Nembrū quartūIarto q̄rit̉. an teneamur ꝯfor̄are volūttē nr̄aꝫ volūtati dīne: volēdo qd̓ vult. Uidet̉ ꝙ n̄. augꝰ. Bonꝰ filiꝰ bona volūtatevult pr̄eꝫ viue̓ quē deꝰ n̄ vult viue̓. ¶ Cōips. n̄ adheſit mihi cor prauū. cor prauū ⁊ diſtortū hꝫ ꝙn vult qd̓ deꝰ vult. ¶ Rn̄ſio. n̄ tenemur velle qd̓ deusvult. ſꝫ bōa volūtate poſſimꝰ alid̓ velle ꝙͣ qd̓ deꝰ vult. tn̄diſtīguēdū ē illd̓ qd̓ deꝰ vult. aut ē ſcitū a nob̓: aut igͦratū. ſi igͦratū: n̄ tenemur qꝛ igͦrātia excuſat. Si ꝯgnitū:vno mō tenemur. vt patebit. jͣ. ⁊ ẜm hͦ ītelligēda ē glo.ſuꝑ pͣs. qꝛ prauū cor hꝫ ꝗ n̄ vult qd̓ ſcit deū velle. ¶ Etſil̓r dd̓m ad alid̓. ꝙ ẜm vnū modū ꝗ iā dicet̉: tenemuvelle q̄cūqꝫ ſcimꝰ eē bōa ⁊ iuſta.¶ Nlembrū quintuꝫUinto q̄rit̉. vtꝝ teneamur velle ꝗcꝗd ſcimus deū velle. Ad qd̓ ſic. tenemur ad caritatē. vera at̄ amicitia ē idē velle ⁊ idem
i gͦ diligo deū: volo ꝗcꝗd ſcio ip̄m velle. ¶ Iteꝫaugꝰ. Impiꝰ ē cui diſplicet ꝓuidētia. ꝓuidētia at̄ ē ẜmacceptatōꝫ volūtatis dei. gͦ impiꝰ cui diſplicet qd̓ deusvult. ¶ Itē ſi poſſeꝫ velle ꝯriū eiꝰ qd̓ ſcio deū velle. gͦ ſimilit̓ poſſuꝫ dicē vel face̓. qd̓ ē falſuꝫ. gͦ ſil̓r n̄ poſſū velleꝯͣriū eiꝰ qd̓ ſcio deū velle. gͦ teneor velle ꝗcꝗd ſcio ipſuꝫvelle. ¶ Cōtͣ. b. v̓go ſciebat deū velle paſſiōꝫ xp̄i: quaꝫip̄a nolebat ⁊ n̄ peccauit. gͦ nō tenebat velle qd̓ ſciebatdeū velle. Sil̓r triſtes erāt apl̓i de nece ſui dn̄i. Itē hieremias optauit ne hierl̓m deſtrueret̉. qd̓ tn̄ ſciebat deūvelle qꝛ iā ſibi fuerat reuelatū. n̄ tn̄ peccauit. ¶ Itē luc̄.xix. vidēs ih̓s ciuitatē fleuit ſuꝑ illā. gͦ noluit ſubuerſionē ciuitatis: ⁊ tn̄ deꝰ illā volebat. ¶ Itē ſi tenemur velle qd̓ ſcimꝰ deū velle. ⁊ ſcio deum velle ꝙ ſi ego pecco ꝙdeꝰ ſubtͣhet mihi grāꝫ. gͦ teneor velle hͦ. ſꝫ ſi vellē hͨ: vellē n̄ eē bonū. qꝛ ſeꝗt̉. ſi ſubtͣhit̉ mihi gr̄a: n̄ ſū bōꝰ. ¶ Itēteneor velle ꝙ deꝰ mihi grāꝫ ꝯſeruet. n̄ gͦ teneor velle ꝙdeꝰ ſubtͣhat mihi grāꝫ. ¶ Itē deꝰ vultnitte̓ me peccatgͦ teneor velle ꝙ deꝰ ꝑmittat me peccae̓. qd̓ vidr̄ falſū.qꝛ xp̄s docet orae̓ ne īducamur ī tēptatōꝫ. ¶ Itē phi. ij.Cupio diſſolui ⁊cͣ. ſꝫ xp̄s nolebat ip̄m diſſolui. qꝛ ſeꝗt̉:ꝯfidēs ſcio ꝙ ꝑmanebo oībꝰ vob̓ ad ꝓfectuꝫ qd̓ volebatdeꝰ. ⁊ hͦ ſciebat apl̓s. ¶ Rn̄ſio. ꝗdā dicūt. ꝙ ī p̄ceptis⁊ ī ꝓhibitōibꝰ tenemur velle qd̓ ſcimꝰ deū velle: ī alijsn̄. ¶ Sꝫ ꝯͣ. ſic̄ cl̓pa ē declinae̓ a pͥma boītate cū ſcit̉: itacl̓pa ē declinae̓ a pͥma boītate cū ꝯgͦſcit̉. ſꝫ pct̄m ē declīare a pͥma v̓itate. vn̄ aug. ꝗ dic̄ falſuꝫ: ſciēt̓ declīat a v̓itate ī falſitatē. gͦ ſil̓r ē declinae̓ a pͥma boītate ſiue a volūtate dīna cū ꝯḡſcit̉. Propt̓ hͦ alij dixer̄t. ꝙ ē volūtas vl̓appetitꝰ rōisualitatis. volūtate gͦ rōnis tenemuſcire qd̓ ſdeū velle. n̄ volūtate ſenſualitatis. bt̄a qiōꝫ xp̄i voluer̄t volūtate rōis: n̄ volūtate ſenſualitatis. ſꝫ doluer̄t de ea. vn̄ ⁊ xp̄us ſi eā noluit:vn̄ dixit. triſtis ē aīa mea ⁊cͣ. ¶ Itē ad illd̓ hiere. dd̓m.ꝙ ē volūtas abſoluta: ⁊ ꝯditōal̓. loq̄ndo d̓ volūtate abſoluta: n̄ voluit hieremias illd̓. ſꝫ volūtate ꝯditōali. ſic̄illd̓ ro. ix. optabā anath̓a ⁊cͣ .ſ. ſi eēt optabile. ¶ Ad illud de fletu ſuꝑciuitate dicūt. ꝙ dn̄s n̄ fleuit actū future ſubuerſiōis: ſꝫ fleuit ꝓ cl̓pa ſb̓uerſiōis. ¶ Ad illud deſubtctōe gr̄e. dd̓m ꝙ volūtas aliqn̄ dr̄ reſpectu actōis.aliqn̄ reſpectu ceſſatōis. Cū gͦ dr̄ deꝰ vult iſti ſubtrahogrāꝫ. n̄ dr̄ volūtas reſpectu alicꝰ actōis: ſꝫ reſpectu ceſatōis. Volūtas d̓o ceſſatōis n̄ dic̄ volūtatē ī aliꝗd. ⁊ iōn̄ teneor velle ꝙ deꝰ ſb̓trahat mihi grāꝫ. Sil̓r dd̓m deꝰvult ꝑmitte̓ me peccae̓. n̄ .n. dr̄ volūtas ī aliꝗd: ſꝫ reſpectun cohibitōis cū poſſit. ¶ Ad alid̓ apl̓i dd̓m. ꝙ volūtas illa n̄ fuit volūtas ſenſualitatis. qꝛ illa nō ē reſpectu boni et̓ni: ſꝫ fuit volūtas rōnis. ſ̄ rō p̄t ꝯſiderari vtnat̉a: vel vt rō. vt nat̉a: ſꝑ appetit bonū eternū. ſꝫ rō vtrō: ſꝑ ꝯſiderat volūtatē dei: ⁊ iō ſe ꝯformat ei. Al̓r dd̓mẜm alios. ꝙ volūtas dīna pōt reſpice̓ volētē ſiue volurtatē meā vel volitū. teneor gͦ velle qd̓ ſcio deū me velle.vn̄ glo. ſuꝑ illd̓. Rectos decet collaudatio. ꝯgruit vt q̄cūqꝫ vult deꝰ te velle: velis ⁊ tu. Cōtingit at deū te vellealiꝗd velle: qd̓ n̄ vult me velle. vt mortē pr̄is mei. vndeꝙͣuis ego ſcirem deum velle aliꝗd: non debeo illd̓ velleniſi ꝯgruat mihi illud velle. vnde qd̓ ſcio deū velle. autꝯgruit mihi illud velle: aut nō. ſi ꝯgruit mihi: teneor illud velle. ſi n̄ ꝯgruit: nō teneor. vn̄ aug. pōt ꝗs velle bonū qd̓ ſibi n̄ ꝯgruit. ⁊ ꝓpt̓ hͦ: qꝛ ſubtrahe grāꝫ ⁊ hmōi n̄ꝯgruūt. ideo nō tenemur ea velle. ¶ Ad illud qd̓ obijcit̉. ꝙ vera amicitia ē idē velle ⁊ idē nolle. Rn̄ſio. ꝙ virum eſt que cōuenit amico velle. ¶ Sil̓r ad illud aImpius eſt cui diſplicet diuina ꝓuidentia. dd̓m ꝙ illud quod diſplicet poteſt conſiderari abſolute ſiue ī ſevel in relatione ad diuinaꝫ ꝓuidentiam. ſꝫ illuſubeſt diuine ꝓuidentie in ſe ꝯſideratū diſplicet: nō eſmalū. ſed ſi conſideret̉ in relatione ad diuinaꝫ prouidentiam: iſte cui dlicet inus eſt. ¶ Ad aliud dicenduꝫ. ꝙ ꝯͣriū eius quod ſcio deū velle p̄t eē duplicit̓