ꝟitatē dico ꝙ ſacr̄a noue legis vſqꝫ ad finemmūdi duratura ſūt. audi xp̄m Math̓. 24. Celū ⁊ ira trāſibūt ꝟba āt mea nō p̄teribūt. ꝟbaaūt xp̄i ſūt ī ſacr̄is: vt pꝫ: gͦ ⁊cͣ. Et ibidem aitAmē dico vobis non p̄ieribit gnātio h̓ donecoīa fiāt. Et ꝑ hāc gnātionē Criſo. gnātōnē fideliū exponit. Nō tn̄ h̓ ꝙ biūs Tho. pͥª ẜe. q.cix. p̄dcā ꝟba. Celū .ſ. ⁊ t̓ra trāſibūt. dupl̓r expōit. Uno moͣ qͣꝫtū ad variationē ſtatꝰ. Aliomō qͣꝫtū ad variationē ipſiꝰ modi viuēdi. Ꝙͣtū ad variationē ſtatꝰ mūdꝰ ī fine ſcl̓i nō erit:qꝛ ī fine ſcl̓i nullꝰ aliꝰ ſtatꝰ ſuccedet ſtatui fid̓i ſiue legis nouē. ⁊ rō: qm̄ nullꝰ ē ſtatus ꝑfectiorſtatu noue legis. Cū nihil poſſit eē ꝓpinquiꝰvltimo fini qͣꝫ illud qd̓ ī finē vltimū īmediateītroducit. hͦ aūt lex xp̄i ē. ad Heb. x. Vn̄tesitaqꝫ fres fiduciā in introitu ſcōꝝ ī ſāguīe xp̄iquā initiauit nobis viā nouā: qꝛ .ſ. nullꝰ aſcēdit an̄ eū. Michee. 2. Aſcēdit iter pādēs anteeos. ⁊ ſcꝗt̉. Paulꝰ ꝑ viā nouā ⁊ viuēte .i. nōdeficiētē: ſꝫ ꝑmanētē: qꝛ de cetero n̄ claudet̉.Apoc̄. 5. Aperit ⁊ nemo claudit. Luc̄. 22. aidn̄s petro. Ego ꝓ te rogaui Petre vt n̄ defitiat fides tua. Et ẜm hūc ſēſū ītelligit̉ ꝙ lex xp̄iduratura ē ī ct̓nū. Alioº pōt ītelligi mūdū variari ẜm variatione modi viuendi: vt .ſ. ꝙ hodie meliꝰ: cras ꝑfectiꝰ hoīes viuāt: ⁊ hͦ mō qͥtidie mutat̉ hūanꝰ naͣe ſtatꝰ cū q̄tidie hoīes īꝑfectiꝰ ſe habeāt ad dei obẜuāda inādata ꝓuerx. c. Oia pctōꝝ tenebroſa. neſciunt miſeri vbicorruāt. qͣre ⁊cͣ. Tu clemētiſſime ieſu xp̄e ꝗ fordinaſti ſacr̄a ⁊ tua ſcīſſima paſſiōe corroboraſti illūina corda nr̄a vt tua valcamꝰ īplere īcepta. h̓ ꝑ gr̄am: ⁊ in futuro ꝑ gl̓iaꝫ. Amē.¶ Sabbato pͥme dn̄ice qͣdrageſime de ꝟginegl̓ioſa ẜmo in ordine vndecimus.Ic eſt filius meuſdilectꝰ ī qͦ mihi bn̄ ꝯplacui. Math̓. 17. Uerba h̓ aīa mea ī trāſfiguratōe clemētiſſimi filij altiſſimidei pr̄is dc̄a ſūt. Nec h̓ pr̄is et̓ni ꝟba ītelligēda ſūt de gnatōe tꝑali: ſꝫ et̓nali. de qͣ Io. pIn pͥrº inꝗt erat ꝟbū: ⁊ ꝟbū erat apud dcū.Nōcū nih̓il ſit apud ſeip̄m ſubtili myſterio patris ⁊ filij ꝑſonalē diſtīctionē on̄dit cū ait: ⁊ ꝟbū erat apud deū. Sꝫ cū hūanādo filiꝰ ēt ſit factꝰ gl̓oſe ꝟgīs ẜm carnē Io. j. ꝟbū caro ſc̄mē. poterit ⁊ eadē mr̄ gl̓oſa ꝟgo dice̓: aīa fidel̓gtēde: qm̄ h̓ ē filiꝰ meꝰ dilectꝰ ī qͥ mihi bn̄ ꝯplacui. In ꝗbꝰ ſecratiſſimis ꝟbis tres de gl̓ioſaꝟgine faciamꝰ ꝯſideratōeſ vꝫ. Bl̓ioſe ꝟgīsſingularē ⁊ nobilē mr̄nitatē. Bl̓oſe mr̄nitatis ardētē amabilitatē. Gl̓oſe mr̄nitatis excellentem qualitatem.De ſingl̓ari mr̄nitate ꝟgīs gl̓oſe ꝯſideº pͥª.Lorioſe ꝟgīs pͦ ſingularē ⁊ nobilemmir̄nitatē videamꝰ. vbi tres more ſolito ꝯcl̓oēs faciamꝰ vꝫ. Prīa ꝯº ē iſtavirgo maria p̄cioſiſſima nō ſolū fuit mr̄ hoīsxp̄i: ſꝫ etiā mr̄ gl̓oſiſſimi dei. Scd̓a ꝯº eſt iſtaꝘͣuis ꝟe ⁊ real̓r ſiliꝰ dei hō natꝰ de ꝟgine fuerit tn̄ illa ſcā ꝟgītas ex tāta ⁊ tali fecūditate n̄ſuit aliqͦ mō ꝯtamīata. Tertia ꝯcl̓o ē iſta. Nōſolū ꝟgo gl̓oſa nō fuit ex fecūditate in ſua puritate carnis ꝯtaminata: ſed nec ante: nec poſtfuit aliqͦ mō quātula macula polluta.¶ Ꝙ ꝟgo gl̓oſa ꝟe fuit mr̄ dei ꝯcl̓o pͥma.Ccipe pͥmā ꝯcl̓onē ⁊cͣ. vbi tres inꝗremꝰ ꝟitates vꝫ. Prīa ꝟitas eſt iſta.An poſſit aliqͦ mō ꝓbari ꝟginē gl̓oſāfuiſſe ꝟe mr̄eꝫ dei: ⁊ nō denoīatiue tm̄. 2ª ꝟitas ē iſta. Qui ſūt illi he̓. ici ꝗ negāt gl̓oſā ꝟginē eē mr̄eꝫ dei. 3ª ꝟitas ē quō ꝟgo gl̓oſa ſcāē mr̄dei. ¶ Ꝙtū ad pͥmaꝫ ꝟitatem dico ꝙ dehac maͣ pulchra dicemꝰ ſabbato dn̄ice ſequētꝭtn̄ quantū ad pn̄s ſpectat: dico ꝙ p̄dc̄a veritaspōt ꝓbari aucͣtibꝰ ⁊ rōne. Auctibꝰ arguit̉ ſic:Audi pͦ Aug. ī vigilia eph̓ie. Qui natꝰ inꝗt ēſine mr̄e ī ccl̓: hodie natꝰ eſt ſine pr̄e in terris.O ꝓdigia o miracula pr̄es cariſſimi nac iuramutant̉. In hoīe deꝰ naſcit̉: ꝟgo mr̄ſca: ſꝫ īcorrupta. Uirgo hn̄s filiū: neſciēs viꝝ: ſemꝑclauſa: ſꝫ nō ſꝑ īfecūda. hec ille ⁊cͣ. 2º audi origenē in omel̓. natītatꝭ dn̄i. Mai inꝗt. intactamr̄ īmaculata: mr̄ eiꝰ. Cuiꝰ eiꝰ. mr̄ dei vnigeniti dn̄i ⁊ regni oīuꝫ plaſmatoris: ⁊ crcatoriscūctoꝝ. Illiꝰ ꝗ ī cel̓ eſt ſine mr̄e: ⁊ ī t̓ris ē ſinepr̄e. Ipſiꝰ ꝗ in cel̓ ẜm diuinitatē: ī ſinu ē pr̄is⁊ in tris ẜm corꝑis ſuſceptōem: ī ſinu ē mr̄isO magne admiratōis gr̄a: o īenarrabil̓ ſuauitas: o ineffabile magnūqꝫ ſacr̄m. Ipſa cadēqꝫ ꝟgo: ip̄a eadēqꝫ mr̄: ip̄a ⁊ genitrix: ipſaeiꝰ ancilla: plaſmatio eiꝰ .i. creatura eiꝰ: ip̄aqꝫgenuit: ꝗs inqͣꝫ iſta audiuit: ꝗs vidit talia. ꝗshͦ excogitar̄ potuit vt mr̄ ꝟgo eēt ⁊ ītacta gnaret: qͥ ⁊ ꝟgo ꝑmāſit ⁊ genuit. h̓ ille. ¶ 3º audiDanaſ. li. 3. c. 12. Theototon inꝗt .i. dei genitricē pͥncipal̓r ⁊ ꝟe ſcāꝫ mariā p̄dicamꝰ. vginē. ſic̄ .n. verꝰ deꝰ ē ꝗ ex ip̄a natꝰ ē: ita ꝟe theo
Einzelbild herunterladen
verfügbare Breiten