XLIXnas qͦqͦ mō ſuſcepimuſ: ⁊ qͥbuſcūqꝫ tenem̄ viuis vl̓ defūctꝭ: vt optatē eis ī-dulgēciā oīm delictoꝝ ſuoꝝ miẜicordit̉ largiri dignerꝭ: ⁊ ad reqͥeꝫ benignuſꝑducē ſempit nā. ꝑ ſaluatorē nr̄ꝫfiliū tuū ī ſpūſctō. ame.nēorōes md̓uote an̄ ſctaꝫ cōionē diDulciſſime atꝫ amātiſſi cēde.me dn̄e ieſu xp̄e quē nc̄ deuotedeſidero ſuſciꝑe: tu ſcſ īfirmitate meā⁊ neceſſitatē quā patior. ī qͣntꝭ malis⁊ vicijs iaceo. qͣꝫ ſepe ſū gͣuatꝰ: tētatuſturbatꝰ ⁊ inqͥnatus: ꝓ remedio ad tevenio. ꝓ ꝯſolatiōe ⁊ ſb̓leuamīe te d̓p̄cor. ad oīa ſciētē loqͦr: cui manifeſtaſt̓ oīa interiora mea: ⁊ qͥ ſolus potesme perfecte ꝯſolari ⁊ adiuuar̄. tu ſcisꝗbꝰ bonis īdigeo p̄ oībuſ: ⁊ qͣꝫ pauꝑſuꝫ ī v̓tutibus. ecce ſto an̄ gr̄aꝫ poſtulās ⁊ miſcd̓iaꝫ. Refice eſuriēte mēdi-cū tuū. accende frigiditatē meā igneamorſ tui. illumīa cecitateꝫ meā ciaritate pn̄tie tue. v̓te mihi oīa t̓rena ī a-ij
Einzelbild herunterladen
verfügbare Breiten